esmaspäev, 22. veebruar 2016

Marina Abramovici RIISI LOENDAMINE

KUIDAS SEE PÄRISELT OLI?

Kati Saira külastas Marina Abramovići uut etendust "512 Hours" (512 tundi, 2014).
KUNST.EE  3/2014

"Uues ruumis näen väikeseid koolilaudu, igal laual oma tool, kokku oma kakskümmend. Laudadel on riisi- ja läätseteri, samuti valge paber ja pliiats. Laudade taga, vaikuses, saavad meist endasse pugenud, valgete riisiterade ja roheliste läätsede eraldajad – igaüks kui tegevuskunstnik, koos publikuga, kes käis laudade ja toolide vahelt läbi. Üks Marina Abramovići meetoditest – riisiterade ja läätsede eraldamine ja kokku lugemine. Mitte teistele, vaid iseenda heaks. See meetod paneb proovile su enesekontrolli, tahtejõu, sinu vaimsuse ja füüsise, kontsentratsioonivõime. Riisiterade eraldamine läätsedest ja nende kokku lugemine sunnib sind nii füüsiliselt kui vaimselt eralduma igapäevasest elust, rutiinist. Mida tund edasi, seda vähem mõtled endast kui maailmanabast. "Päris" maailm sinu ümber kukub kokku ja kaob. Kaovad argielu probleemid. Tekib neutraalsus, puhas vaikus, mõttevaba olek. Puhtus. Teadvusetu teadvus. Tekib ka ausus publiku ja enda suhtes. Soov lugeda terasid õigesti, kuna publikule ei saa ju valetada, siis valetaksid kohe ka iseendale. Taas peegliefekt.

Kahe tunni ja 15 minutiga saan tööga valmis (aega arvutasin pärast galeriist lahkumist, pargis olles). 4439 valget riisitera, 1544 rohelist läätse ja 1 praaktoodang (kuivanud lääts, halli värvi). Lahkun ruumist. Minu silmavaade on terav, naeratus lai ja vaim puhastunud igasugusest jamast. Sammun edasi kolmandasse ruumi, kus inimesed jalutavad vaikuses ja rahus. On saatjaid, on publik. Astun energiasse ja asun liikuma, silmad kinni. Slow walking ehk aeglane liikumine ütlevad nad selle kohta. Mõtetes liigun ma lennuväljal. Kaugel, väga kaugel Londonist, aga mul on hea olla. Olen siin ja praegu, õpin justkui uuesti kõndima – parem jalg, siis vasak jalg, silmad põrandas kinni, justkui esimest korda. Kaotan ajataju, vaid tühi kõht tuletab mulle meelde, et on aeg lahkuda. Sööma. Ja jooma. Pargis joon puhast vett Marina Abramovići meetodit kasutades – kümme minutit. Aeglaselt, olles siin ja praegu. Tunnen, kuidas joon justkui esimest korda puhast ja värsket vett, kontsentreeritult."







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar